Tere sõbrad!

Nädalad on jälle möödunud, kirjutada midagi väga eredat ei ole :D

Selle nädala alguses lahkusid Angeelika ja Raigo Stanthorpe-ist Sydney-sse, kui Te seda loete, siis teadke, et igatseme Teid :D Bassein on Sinuta tühi, Änks :) Just täna, kui paar tundi seal üksi vedelesin, tundsin seda eriti :D Aga soovime Teile edu tegemistes!

Tööst niipalju, et et eelmisel nädalal kutsuti meid ka laupäeval tööle ja olime nõus ka minema. Vahelduseks oma tubasele salati pesemis-pakkimistööle saime põllul rohida. Oli loomulikult väga päikeseline ja kuum päev, kuid tegelikult lendas aeg päris ruttu ja rohimine ei olegi nii hull, kui kartsime. Memo iseendale – lüsikeste käistega pluus on põllul töötamiseks vastunäidustatud, ühtlasi ka pluusid, mis on veits lühikesed. Ilmekaks näiteks on allolev pilt:

Ma tõesti ei tundnud seda, et ihu paistab ja päike võtab. Lisaks sellele toredale triibule seljal on mul ka ärapõlenud ja nahkavahetanud üks õlg. Ja et nokamüts ei ole ka mingi müts, meil mõlemal on kõrvad pealt nahkavahetanud :) Noh, edaspidi teame :) Üllatuseks saadeti meid ka esmaspäeval põllule, seekord olime veidi rohkem ette valmistunud. Saime tutvuda käsitsi salati korjamisega ning mina ka istutamisega, päris huvitav ja veelkord – vaheldusrikas. Teisipäeval olime tagasi oma tavalisel tööpostil ja ei tea kas vahepealsetest sundasendite muutumisest või millest, Heiko tõmbas oma selja ära ning on sestpeale kodusel puhkusel. Käis ka arsti juures näitamas, õnneks midagi tõsisemat ei ole, ilmselt lihasevenitus, kuid valu teeb ja sunnib ülimale ettevaatlikusele. Reedel käis Heiko uuesti arstil ning lubati homsest, st esmaspäevast tööle. Sel laupäeval, eile, käisin mina jälle tööl (eelmisel nädalal oli mul 57 töötundi:) ) ja Heiko käis bowen therapy-s oma keha turgutamas. Jällegi uus ja huvitav kogemus, tädi vajutas üle tunni aja 10 minutiliste pausidega mingeid erinevaid punkte lahti. Hetkel on veel vara öelda, kui suur kasu sellest oli, aga halvemaks sellised mudimised ka kindlasti ei tee. Edaspidi tuleb meil mõlemal suuremat tähelepanu pöörata oma asenditele, teadagi, et teatud liigutusi teed mitte nö õigesti, vaid kiiresti. Selline kogemus muidugi tõmbab maa peale tagasi ja lubame edaspidi ettevaatlikud olla!

Eelmisel pühapäeval käisime veel Angeelika ja Raigoga Queen Mary National Park-is. Seal on tõmbenumbriks väga kõrged kosed. Pildid ei anna kahjuks edasi seda võimast ja ma-olen-nii-tühine-selle-looduse-keskel-tunnet. Aga no midagi siiski. Nägime ka maailmanunnusid (NOT!) sisalikke, kes kohati kisuvad umbes poolemeetristeks. Noh, väidetavalt nad inimesele liiga ei tee.. Ehmatasime igal juhul kõik, kui nad teepeal sibasid. Igatahes, siin riigis on ikka nii kift loodus. Isegi tavalised puud teeääres on minumeelest jumala ägedad :D

Ma ei olegi kirjutanud sellest, kui veidrad need jõulukaunistused siin kuumas tunduvad. Tegelikult on siin dekoratsioonid üleval juba sellest ajast, kui saabusime (novembri algusest). Meie jaoks ikka väga veider, kui keset suvekuumust majade ees täispuhutavad jõuluvanad ja tavalised põõsad karraga ehitud. Meie motelliaias on head näited:

Ja Stanthorpe-i kesklinn:

Jõudu austraallastele, meie jõuludega see aasta kaasa ei lähe :D

A mina niisama jääkohvi joomas:

Selline drive thru (justnimelt THRU, mitte in) alkopood, sõidad sisse, laadid alksi autosse, sõidad välja (uus äriidee Eestis juurutamiseks):

Ah ja veel, see ilm siin. Et siin on suvi ja üldiselt päevased temperatuurid üle 25 kraadi, siis teisipäeval näiteks sadas meil rahet. Ja no kamakaid ikka. Sellega seoses on mitmed ümberkaudsed farmid pea kogu oma saagi kaotanud, küll on kaitseks võrgud ehitatud, aga need ei ole siiski nii tugevad ja nii tavaline see rahe siinkandis ei ole ka.

Need valged tükid on rahe.

Hetkel jääme päikest nautima ja oma kahte vaba päeva (25 ja 26 detsember) ootama!

Rahulikke pühi!  

Hey, how are You today?

Ehksiis lause mida kuuleb põhimõtteliselt koguaeg ja igalpool :) Ükskõik, kus austraallastega suhtleme, on see esimene asi, mida kuuled :) Ja viimane on „See You later“. Heiko mõtles mingilt kassapidaja-tüdrukult küsida, et kas ta plaanib later läbi tulla :D

Viimasest sissekandest on möödunud kaks nädalat ja selle ajavahemiku suurim uudis on see, et Angeelika (mu endine kolleeg) ja tema elukaaslane Raigo tulid Stanthorpe-i ja on nüüd paar nädalat meie naabrid olnud. Olgugi, et väga pikalt kodust ei ole veel eemal oldud, on siiski vahva oma inimestega suhelda.

Eluolu on nüüdseks muutunud päris rutiinseks – peaaegu nagu kodune Eesti elu, ainult et mõnus soe on. Endiselt on töölkäimine üsna väsitav ning väga ruttu pimenevad õhtud ei soosi eriti õhtuseid tegevusi. Seega üritamegi nädalavahetuseti olla rohkem õues ja ka Stanthorpe-ist kaugemal. Paraku on siin samamoodi nagu Eestis, nädala sees mõnusad soojad ilmad ja reede pärastlõunal kipub sadama :D

Reedel küsisime oma supervisorilt luba ja tegime mõned pildid oma wash shedist. Piltide pealt ei saa arugi, kui kitsas meil tegelikult seal on, aga no saate aimu, kuidas ja kus meie 10-tunnised tunnised tööpäevad mööduvad!

Igatahes, eelmisel nädalavahetusel (30.11-1.12) käisime neljakasi Warwickut avastamas. Peamine eesmärk oli leida mulle uued tööjalanõud ja etteruttavalt öeldes, ma neid ei saanud. Küll aga hakkas Heiko nuti-inimeseks ja ostis endale Huawei :D Viimase nädala õhtud on head rahulikud olnud, Heiko tegeleb rohkem oma UUE telefoni, kui minuga. Haha! Tegelikult oli see päris mõistlik ost – telefon maksis 70€ ja töötab paremini kui minu Sony. Veel käisime söömas ja jalutasime niisama mööda peatänavat, muidugi ega seal midagi erilist ei ole, peaaegu samasugune nagu Stanthorpe. Lihtsalt suurem..

Pühapäeval käisime Girraweeni rahvuspargis matkamas. Kokku olime seal umbes kolm tundi ja tegime ka pilte. Üsna võimas ja suur ala, kõik hästi kivine. Seal on matkamisrajad ära märgitud, mida mööda minna, me käisime neist kolm läbi. Kõige veidram oli heli, mis meid koguaeg saatis – mingid ritsikalised vms pinisevad kohati nii kõvasti, et kõrvadel hakkas valus :D Samas jällegi ka huvitav, sellist elektri kõrgepingeliinide heli x kümme koguaeg kuulda.

Eelmine nädal möödus jällegi tavapäraselt, kuigi jah, meil on nüüd üks traditsioon – PIIIZZZAAA TUESDAYYYYYYYYY :D Ühesõnaga üks pitsakoht pakub teisipäeviti pitsasid poole hinnaga, nii me siis oleme kaks nädalat järjest teisipäeviti sealt õhtusöögi (ja kolmapäevase lõuna) hankinud. No traditsiooonid peavad olema :)

Reede pärastlõunal sõitsime niisama meie linnakese ümbruses ringi, nägime jälle kängusid ja jänkse :) Nagu eelnevalt kirjutanud oleme, asub Stanthorpe nö orus, seega ümber linna on palju mägesid. Üks mägi jääb alati silma, sest selle otsas on mingisugune konstruktsioon, igaljuhul näeb seda praktiliselt ükskõik millisest linna otsast. Ja me siis mõtlesime uurida, äkki saab sinna otsa sõita. Saigi! Seal on lausa vaateplatvorm, muidugi sõit sinna on umbes 200 meetrit, hästi kurviline ja 8% tõusuga. Ja kitsas! Ja kõige kitsama kohapeal tuli auto vastu :D no jällegi elamus! Vaade on seal hästi ilus, kogu linn on praktiliselt näha ja mäed ja üldse, asi mida mäletada (pildid seda tunnet edasi ei anna). 

Õhtupoolikul tegime naabritega nalja ja kasutasime esimest korda siinoldud aja jooksul skype-i, kui me oleks teadnud, et see nii vähe meie niigi piiratud internetimahtu võtab, oleks juba ammu proovinud :D

Laupäeval, eile, olime justkui tõelised austraallased ja tõusime kella 7 ajal ning hakkasime kohe jälle „suurlinna“ Warwicusse sõitma :D Kui me eelmine nädal jõudime kella 12 ajal sinna siis olid pooled poed/asutused juba kinni, seega eile olime kavalad ja olime 9 ajal juba seal. Laadisime oma telefonid krediiti täis ja lõpuks sain ka oma uued töötossud! Edutult otsisime spordipoode, selliseid nagu Eestis, selliseid lihtsalt ei olnud! Üks(!) pood müüs Fila jalanõusid. Ühesõnaga, kogu kaubandus on siin Eestiga võrreldes ikka teine, väga levinud on nö gigapoed, kust on võimalik osta kõike. No Eestis on ka Prisma selline, kust saab toidust jalgrattani kõik asjad ühest kohast, aga siin on see veel rohkem tunda. Ja sealsamas on tavalises supermarketis riidepoe kõrval värske liha lett :D

Kuna eile oli meil esimene tõeliselt soe laupäev, kasutasime oma motelli basseinimõnusid. Ise näete, KUI mõnus see oli. :)

Minu jaoks kõige huvitavam eilne sündmus on ka veel see, kui Heiko otsustas kohalikust Jyskist 6€ juukselõikuskomplekti soetada ja teatas mulle, et ma pean ta juuksed nüüd ära lõikama. Noh, fain. See masin lõpetas peale 10 minutit ja poolt pead tegevuse, seega lõpetasin lõikuse kääridega :) Tegin täpselt nii, nagu telekast näinud olen, et meestel juukseid lõigatakse. :) Angeelika vaatas pealt ja oli teine arvamus, mingi hetk, kui Heiko talt küsis, kuidas tundub, siis ta tõusis püsti ja läks sõnagi lausumata minema :D :D Kokkuvõttes olen ma lõikusega rahul, kuigi natuke tahaks veel kääridega üle käia :D

Ühesõnaga, nagu aru saada on, meil on kõik hästi! Katsume eredamad hetked ikka siia kirja panna ja vabandame ette, kui liiga tihti postitusi ei ilmu.

Ilusat teist adventi,

Kat ja Hayko.