Tere sõbrad!

Nädalad on jälle möödunud, kirjutada midagi väga eredat ei ole :D

Selle nädala alguses lahkusid Angeelika ja Raigo Stanthorpe-ist Sydney-sse, kui Te seda loete, siis teadke, et igatseme Teid :D Bassein on Sinuta tühi, Änks :) Just täna, kui paar tundi seal üksi vedelesin, tundsin seda eriti :D Aga soovime Teile edu tegemistes!

Tööst niipalju, et et eelmisel nädalal kutsuti meid ka laupäeval tööle ja olime nõus ka minema. Vahelduseks oma tubasele salati pesemis-pakkimistööle saime põllul rohida. Oli loomulikult väga päikeseline ja kuum päev, kuid tegelikult lendas aeg päris ruttu ja rohimine ei olegi nii hull, kui kartsime. Memo iseendale – lüsikeste käistega pluus on põllul töötamiseks vastunäidustatud, ühtlasi ka pluusid, mis on veits lühikesed. Ilmekaks näiteks on allolev pilt:

Ma tõesti ei tundnud seda, et ihu paistab ja päike võtab. Lisaks sellele toredale triibule seljal on mul ka ärapõlenud ja nahkavahetanud üks õlg. Ja et nokamüts ei ole ka mingi müts, meil mõlemal on kõrvad pealt nahkavahetanud :) Noh, edaspidi teame :) Üllatuseks saadeti meid ka esmaspäeval põllule, seekord olime veidi rohkem ette valmistunud. Saime tutvuda käsitsi salati korjamisega ning mina ka istutamisega, päris huvitav ja veelkord – vaheldusrikas. Teisipäeval olime tagasi oma tavalisel tööpostil ja ei tea kas vahepealsetest sundasendite muutumisest või millest, Heiko tõmbas oma selja ära ning on sestpeale kodusel puhkusel. Käis ka arsti juures näitamas, õnneks midagi tõsisemat ei ole, ilmselt lihasevenitus, kuid valu teeb ja sunnib ülimale ettevaatlikusele. Reedel käis Heiko uuesti arstil ning lubati homsest, st esmaspäevast tööle. Sel laupäeval, eile, käisin mina jälle tööl (eelmisel nädalal oli mul 57 töötundi:) ) ja Heiko käis bowen therapy-s oma keha turgutamas. Jällegi uus ja huvitav kogemus, tädi vajutas üle tunni aja 10 minutiliste pausidega mingeid erinevaid punkte lahti. Hetkel on veel vara öelda, kui suur kasu sellest oli, aga halvemaks sellised mudimised ka kindlasti ei tee. Edaspidi tuleb meil mõlemal suuremat tähelepanu pöörata oma asenditele, teadagi, et teatud liigutusi teed mitte nö õigesti, vaid kiiresti. Selline kogemus muidugi tõmbab maa peale tagasi ja lubame edaspidi ettevaatlikud olla!

Eelmisel pühapäeval käisime veel Angeelika ja Raigoga Queen Mary National Park-is. Seal on tõmbenumbriks väga kõrged kosed. Pildid ei anna kahjuks edasi seda võimast ja ma-olen-nii-tühine-selle-looduse-keskel-tunnet. Aga no midagi siiski. Nägime ka maailmanunnusid (NOT!) sisalikke, kes kohati kisuvad umbes poolemeetristeks. Noh, väidetavalt nad inimesele liiga ei tee.. Ehmatasime igal juhul kõik, kui nad teepeal sibasid. Igatahes, siin riigis on ikka nii kift loodus. Isegi tavalised puud teeääres on minumeelest jumala ägedad :D

Ma ei olegi kirjutanud sellest, kui veidrad need jõulukaunistused siin kuumas tunduvad. Tegelikult on siin dekoratsioonid üleval juba sellest ajast, kui saabusime (novembri algusest). Meie jaoks ikka väga veider, kui keset suvekuumust majade ees täispuhutavad jõuluvanad ja tavalised põõsad karraga ehitud. Meie motelliaias on head näited:

Ja Stanthorpe-i kesklinn:

Jõudu austraallastele, meie jõuludega see aasta kaasa ei lähe :D

A mina niisama jääkohvi joomas:

Selline drive thru (justnimelt THRU, mitte in) alkopood, sõidad sisse, laadid alksi autosse, sõidad välja (uus äriidee Eestis juurutamiseks):

Ah ja veel, see ilm siin. Et siin on suvi ja üldiselt päevased temperatuurid üle 25 kraadi, siis teisipäeval näiteks sadas meil rahet. Ja no kamakaid ikka. Sellega seoses on mitmed ümberkaudsed farmid pea kogu oma saagi kaotanud, küll on kaitseks võrgud ehitatud, aga need ei ole siiski nii tugevad ja nii tavaline see rahe siinkandis ei ole ka.

Need valged tükid on rahe.

Hetkel jääme päikest nautima ja oma kahte vaba päeva (25 ja 26 detsember) ootama!

Rahulikke pühi!