Sunday, January 5, 2014

Uusaasta tervitused!

Pühad on selleks korraks peetud, nagu öeldud, me jõule boikoteerisime, kuid sünnipäeva pidasime ikka :) Heiko sai 04:50 äratuse koos koogi ja kingitusega ja õhtupoolikul skype-isime peredega ja nautisime esimest korda suve-sünnipäeva :) Kingituseks saadud helikopter küll koostööd ei teinud ja on tänaseks päevaks tagastatud aga no tore aktsioon oli sellegipoolest. Kella 02.00 meie aja järgi helises meil äratus ja sättisime ennast arvuti ette jõuluvana ootama :D Väga armas oli küll veidi teisiti, aga ikkagi oma pere seltsis olla ja laste etteasteid vaadata :) Kaua küll ei jaksanud, aga siiski! Meie vabad päevad, 25. ja 26 detsember möödusid täielikus puhkuses basseini ja välitoolide vahet mõõtes. Kuna 25 on siin jõululaupäev, on ka kõik asutused ja söögikohad kinni, ühe hiinaka leidsime ja sealset „jõulu“toitu nautisime :)



Eelmisel nädalavahetusel otsustasime, et peaaegu kaks kuud peamiselt kiirtoidust toituda on piisav aeg ja varustasime ennast lõpuks köögivarustusega. Meil motellis on küll väliköök olemas, aga sõprade 45-minutit-keedan-makarone-kogemuste põhjal me polnud ise seda kasutanud. Nüüd on meil oma gaasipliit ja pannid-potid jms. Nädala aja peale oleme tervelt ühe korra juba kartuleid ka keetnud :D



Aastavahetusest: meie 2014 tuli seekord Brisbane-is. Kuna Stanthorpe-i võrdleme me Kohilaga, siis mõtlesime, et võiks veidi suuremasse kohta sõita, et vähemalt ilutulestikku näha. 31. detsembril õnnestus meil tööpäev kella 11.30 ajal lõpetada ning kella 12.30 alustasime sõitu SUURlinna. Kilomeetreid on Brisbane-i umbes 220 ja üldiselt saab maanteel umbes 100 km/h sõita, va üks umbes 10 kilomeetrine lõik, mis kulgeb väga aeglaselt, sest langus (tagasisõites tõus) on järsk ja äärmiselt kurviline. Ma ei oska seda isegi kirjeldada, see lõik läheks nagu mäest läbi, ehksiis on kaljujärsakud ja väga kitsas ja kurve on järjest ja langus/tõus teevad sõidu eriti eksootiliseks. Noh, Eestis selliseid sõiduteid ei ole :D Brisbane-i jõudsime umbes 15:30 ajal ning saime koha kämpinguplatsil, mis asub kõigest nelja kilomeetri kaugusel kesklinnast. Tuututasime niisama linnapeal, polnud me ju kesklinnast kaugemale väga saanudki, sest kui novembri alguses maandusime, seiklesime jala ainult kesklinna kandis ja peale autoostu suundusime kohe tööjahile maapiirkondadesse. Minu jaoks on see esimene nö suurlinn, teedest ja sõiduridadest on kohati nii raske aru saada, pole ju Tallinnas väga mitmetasandilisi ristmikke ja noh, nüüd üks tunnel on, aga võrreldes selle meluga, mis siin liikluses toimub.. :) Väga äge! Siin on osad teed-tunnelid kesklinnas tasulised, samas on need ka väga mugavad ja kiired, kasutasime ka ise üht, kui linna ühest otsast teise sõitsime – isegi Heiko oli üllatunud tunneli pikkusest (umbes 7 km).

Õhtupoolikul mõnulesime kämperis ja kella 21 ajal hakkasime kesklinna suunduma. Igaksjuhuks tahtsime bussiga minna (et noh, äkki jala eksime ära :D) ja üllatuseks selgus, et linnatransport oli vana-aasta õhtul tasuta! Väga mõistlik samm linnavalitsuse poolt, kui linna jõudisme ja neid inim-masse nägime, kellest enamik ilmselgelt ühistransporti kasutab. Kesklinnas tuli mõnus nostalgiline tunne peale stiilis „Mäletad, kui me siin ööbisime ja jalutasime ja uudistasime“ :D Teadsime, et põhitegevus toimub jõeäärsetel aladel ja seal ka ringi jalutasime. Inimesi oli ikka palju! Muidugi, kuna meil oli aega, siis jalutasime veidi kõrvalisematel tänavatel, mis olid samas täiesti inimtühjad, see oli väga veider. Ilutulestik toimus niisiis kahe silla vahel, kui me kella 22.30 ajal ühte sildadest ületasime, oli see juba inimesi täis, pikutasid oma tekkidel piknikukorvide vahel, oli näha, et on juba varakult hea koht endale valmis vaadatud. Kuigi vaade tulevärgile oleks sealt ilmselt väga hea olnud, ei tundunud eriti kutsuv seal ühe koha peal poolteist tundi passida, seega jalutasime edasi South Bank Parklands-i alale. No see, mis SEAL toimus, oli ikka ülemõistuse :D Keskööks oli umbes 80000 inimest sinna kogunenud, T O H U T U ma ütlen. Aga samas kogemusena väga kift. Ilutulestik iseenesest oli ka väga võimas, kokku kestis umbes 15 minutit, sümfoonilste muusikapalade taustal, kaks sünkroonis tulevärki, üks ühe ja teine teise silla pool, meil oli üsna hea vaade ühele neist, teine jäi puude taha. Kui show läbi sai, hakkas kogu see mass busside peale suunduma, sellega meil vedas, saime kohe esimese bussi peale ja kella 00:30ks olime kämperis. Tegime mõlemad vanematele õrrituskõnesid uusaastasoovidega ja kuna hommik algas ju enne kella 05:00, läksime lihtsalt magama. Nagu vanurid :D



01. jaanuari hommikul tahtsime veenduda, kas ookean on ikka alles ja sõitsime Brisbane-ist 30 km kaugusele Redcliffe-i. Oli alles. Redcliffe on Brisbane-i eeslinn, kämperi vastuvõtutädi soovitas sinna sõita, kui rannaelamust otsida. Iseenesest ilus koht, aga imelik oli, et inimesed üldse ei uju siin! Või me ei oska õigetesse kohtadesse minna.. Tegime jalad märjaks ja hakkasime tagasi koju, Stanthorpe-i sõitma.



Umbes poole tee peal põikasime Moogerah järve äärde, seal on erinevad veespordi võimalused (mida me seekord ei kasutanud) ja suur tamm, mida mööda saab jalutada. Päris võimas ehitis jällekord. Kilpkonni nägime seal sulistamas, ise ei tahtnud minna :D










Ilmast niipalju, et kraadiklaas kisub 40 soojakraadi poole, õues vilus istudes ja mittemidagi tehes higi voolab, väga huvitav kogemus. Sellist kuuma ei ole siin ammu olnud ja ka kohalikud on ärevil. Tuleoht on muidugi ülisuur ja inimesi hoiatatakse nii tule kui terviserikete eest.

Kuna eile (04.01.) oli meil jälle Warwickusse asja, leidis Heiko endale ka sünnipäeva asenduskingituse :) Nimelt on tal nüüd jalgratas + kiiver! Ta on tegelikult seda juba mitu nädalat nillinud, nüüd oli hea ettekääne selle äraostmiseks. Kingitud hobuse suhu ei vaadata, aga niipalju võin öelda, et siin riigis võiks jalgrattaid vist tasuta ka jagada, inimesed ikka ei tahaks neid.. Igatahes on ratas suuruselt täpselt Heikole paras ja mahub ka autosse. Noh, et kui me kunagi ranniku ääres elame, siis on tore randa sellega sõita :)




Loodetavasti pöördub Teie ilm talvisemaks ja saate kelgutama, seniks jääme kirjutamiseni!


K&H

2 comments:

  1. Vahva lugemine ja tore, et Heiko lõpuks omale ratta sai :D

    ReplyDelete
  2. Moogerah järve ääres asub mu tööandja lastelaager Camp Moogerah. Sissepääs peaaegu sealsamast kui tammigi juurde. Küsige omanikku Barryt ja mainige mind. Onu emotsionaalne intelligentsus tahab ehk harjumist aga muidu on tore ja kindlasti laseb teil järve ääres ööbida ja kui tal vägaigav siis viib kaatriga veepealegi. Need veepealsed pildid minu galeriis on sealt. Minupoolt siis tervitused, Barryle ja ta perele ka.

    ReplyDelete