Heiko kirjutab!

Kuna midagi jalustrabavat seekord blogisse kirjutada ei ole, siis Heiko mõtles, et kirjutab meie autost natuke. Naisi see teema väga ei huvita ja ei tea kas mõni mees ka meie blogi loeb, aga vahet ei ole. Endalgi pärast hea lugeda, mis kokku kirjutatud sai.

Meie auto on tumesinine Ford Falcon Fairmont 2000. aastal registreeritud. Tal on 4.0 bensiinimootor, millel on 165 kw. Siinmaal väga kilovattidest ei räägita, aga vaatasin autoraamatust järele. Odomeeter jõudis just 280 000 km peale. Meie oleme selle autoga sõitnud kahe kuu jooksul kohe kohe 5000 km. Selle aja jooksul on tulnud teda ka natuke putitada.

Esimese 2000km – ga kadus õli kuhugi ära ja põhjust ei pidanud kaugelt otsima, ta kogunes auto alla, asfaldi peale ja mõnus kõrbe õlilõhn aknad lahti sõites on ka huvitav kogemus. Samuti otsustas ära murduda või lahti tulla summuti viimase „püti“ küljest viimane jupp summutitoru ja hääled muutusid autol märksa madalamaks. Need probleemid vajasid lahendamist. Meie linnas on päris Fordi esindus, käisin asja uurimas, öeldi 90 dollarit töötund pluss jupid. Tundus kallis algul. Külastasin natuke nurgatagusemat garaazi, kus siis otsustasin lasta uurida õlilekke, summuti probleeme ja õlivahetuse kohta sai ka uuritud. Tüüp oli nõus asjaga tegelema ja jõudsime 200 dollari kandis kokkuleppele. Lõpuks maksime 160 dollarit. Tulemus: suure õlilekke põhjuseks oli õlirõhuanduri vahelt lekkiv õli, vahetati välja, sellega korras ja uus õli ja filter läksid ka külge/sisse. Sumpsiotsa keevitasid nad lihtsalt paari punktiga kinni, mis oli ajutine lahendus. Ka selles garaazis oli töötund 90 nagu hiljem selgus.

Paar nädalat hiljem tuli see toru täitsa lahti. Meil on siin linnas ka selline remonditöökoda, mis tegeleb ainult summutitega, uurisin sealt siis hinda ja variante: eelviimasast pütist otse toru taha välja 193 dollarit koos töörahaga ja eelmviimasest pütist õige toru, koos vahepütiga (muffler) 253 dollarit.

Kohe õnneks teemaks ei läinud, otsustasin Fordi esindusest ka uurida. Sealt sain parema pakkumise: 219 doltsi, õige jupp ja korralik töö. Tegime korda. Auto on nüüd nii vaikne nagu 1,8 liitrine mazda.

Rohkem tehnilisi probleeme hetkel täheldanud ei ole.

Ja siin on autode õlivahetushooldevälp (vähemalt meie omal soovituslik) 5000 km, mis tundus mulle algul kergelt imelik, aga kui mõtlema hakata kui kuum on ilm ja mis temperatuuril peab mootor ennast hoidma siis on justkui normaalne.

Teine asi on rehviteema. Meie autol on 16 tollised originaal Fordi 18 kodaraga valuveljed (umbe ägedad :) ), mille peal on Austraalia tootja rehvid BOB&Jane. Rehvid väga hea mustriga.

Kui ma noorem olin siis mäletan, et isa õpetas mulle, et isegi Eesti kuumal suvel, pikkadel sõitudel tuleb lasta rehvidel vahepeal jahtuda, kuna nad lähevad nii kuumaks, et võivad lõhkeda.

Siin ma sellepärast enam väga ei põe, sest juba enne sõidu alustamist on nad juba nii tulised, et Eestis nad nii kuumaks ei lähe isegi sõites, niiet isa ära põe. + 40 kraadiga 300 km järjest sõites ei juhtu ka midagi, niiet Eestis neid jahutama küll ei peaks, aga tulised on nad küll.

Aga liigume siis edasi.

Tal on neljakäiguline automaatkäigukast ja on võimalus sõita ka ECON režiimiga (mida me ka teeme), mis tähendab, et auto vahetab käike madalamatel pööretel. Bensiinipaak ei ole mootori suurusega väga kooskõlas, nõks üle 60 L on paak. Kütust võtab meie Ford viisakalt. Kaks korda rohkem kui kõik me eelmised autod. Loomulikult oleneb, kas roolis on Kadri või Heiko ja kas kliima on sisselülitatud või mitte, ehk siis vastavalt Kadri – 12L/100km Heiko – 9,8L/100km ja kliimaga 10,5L/100km.

Arvestades kütuse hinda ja mootori kubatuuri ei ole see kütusekulu üldse suur.

Kui asi korraks eurodesse panna siis 100 km läbimiseks külub 10 euri.

Mind ennastki imestas, et Ford saab nii mugav ja stabiilne olla.

Meie autol on multifuntsionaalne rool, kus on kruiisi nupud ja raadio tuunimine. Rooli kõrgus on reguleeritav. Audio süsteem Fordi originaal CD raadio koos 6-se CD boxiga (CD ei tööta) Samuti on meil päris kliima, mitte keeratavte nuppudega vaid selline hi-tech kraadidega bisnes. Ja loomulikult puitimitatsioon plastmassist dekoor üle armatuuri. Ja kesklukk, muidugi võtmega. Pagaasnik on nupust avanev ja ka bensiinipaagi luuk. Ja loomulikult elektriline antenn, peeglid ja aknad.. Jahtusega kindalaegas, topsihoidjad ja lai käetugi. Esituledel ja kapotiserval on putukasuunajad:) Katusel katusereelingud ja kärukonksu valmidus, vaja lisada ainult see munakas kuhu käru otsa käib. Auto on tagaveoline ja veojõukontrolliga. Ahjaa, autol on taga lehtvedrud ka, kuna sama raami peale tehakse siin falconi kastikaid ehk uute (loe :juute) ka. Ja loomulikult 4x ketaspidurid. Tagaistmed on allaklapitavad ja tekkiv pind on ühtlaselt sile, mis teeb magamise mugavaks ja ruumi on laiuti ja pikuti ikka oluliselt rohkem kui me universaalkerega Škoda Octavias. Kõik klaasid on toonitud va. esiklaas.

Siin ei toonita klaase sellistel põhjustel nagu eestis, et keegi sisse ei näeks vaid sellepärast, et autos oleks võimatu olla kui päike peale paistab. Klaasid lähevad nii tuliseks, et käega katsuda saab vb ainult sekundiks. Isegi kui kliiima uugab on suht raske autot maha jahutada kuna klaasid toimivad kui radiaatorid. Autos on 19 kraadi, klaasid on 70 kraadi.

Üldiselt ma arvan, et enamus teab, et siin on liiklus vasakpoolne. Manuaalkäigukastiga autodel on käigud ikka nii nagu eestis, ainult et sina istud paremal ja käike paned vasaku käega. Pedaalid on õnneks õigetpidi. Kõige rohkem vajas minul harjumist see, et suunatuli ja kojamehed on vahetuses. Suunatuled ja kaugtuled on parema käe all ja kojamehed vasaku. See võtab algul aega, et need asjad õigesti läheks.

Ringteepealt tulevad autod paremalt, kellele teed peab andma. Mõned ristmikud, kus ühtegi märki ei ole, on jäänud siiani arusaamatuteks. Ups.

Meie osariigis QLD (Queensland) on järgnevad reeglid:

Autol peab olema REGO- mis on justkui automaks, mida saab teha meie mõistes ARKs. Meil oli see ostuhetkel kehtiv veel kuus kuud. Seda saab teha nii kuueks kuuks kui aastaks. Meie autol vastavalt siis 430 ja 810 dollarit. See hind sõltub silindrite arvust autol ja võibolla millestki veel, aga nii mulle seletati seal asutuses. Esiklaasile pannakse kleps, millal aegub. Kui seda pole on auto justkui registreerimata ja sõita ei tohi. See REGO sisaldabki endas seda, et esiteks automaks ja teiseks kui juhtub õnnetus, siis õnnetuse hetkel autos olevad inimesed on ka kindlustatud. Ja veel kui sa hävitad oma autoga riigi vara, näiteks sõidad bussipavilioni sodiks või liiklusmärgi pikali, siis ei pea ise maksma nende eest. Sinu auto kahjusid see ei kata.

Ülevaatust kui sellist siin kohustuslikku ei ole. Siin peab auto müüja tagama selle, et auto on teekõlbulik. Selle paberi saab väljastada sertifitseeritud autoremonditöökoda või mehaanik. Ehk kui mina tahan autot müüja siis pean enne mehaaniku juurest läbi hüppama, talle raha viima ja tõendi saama, et auto on ok.

Üldist ülevaatust teostab siin politsei, kui sind teeääres kinni peetakse, summuti on katki või rehvid kulunud või pirn ei põle siis on neil õigus sind trahvida või kästa minna siis sinna mehaaniku juurde ja auto 30 päeva jooksul korda teha ja pärast ette näidata või umbes nii.

Teistes osariikides on need asjad kohati erinevad.

Autot müüja on suht sama lihte kui Eestis, samamoodi ostumüügilepinguga, lisaks peab siis olema see tõend et auto on enamvähem okei. Hinnaks tuleks märkida võimalikult madal hind dokumentidele, kuna sealt tahab riik maksu saada, seda eestis ei ole, veel.

Huvitav on muidugi see, et autol ei ole ühtegi dokumenti, füüsilist paberit nagu autopass. Minul on ainult ostumüügipaberid ja kogulugu. Aga kindluse mõttes uurisin nn. ARKst järgi, et kas auto on ikka minu oma. On.

Liikluskindlustus kui selline ei ole otselt kohustuslik, aga otsustasime selle siiski enda kaitseks teha.Selle tegime pangas juba enne auto kättesaamist ära, mis oli jällegi huvitav. Ei tahaks ju kogemata Porchele pihta sõita ja siis elulõpuni seda mõlki kinni maksta. Tegime autole kolmanda osapoole kindlustuse, mis on suht sama nagu eestis tavaline liikluskindlustus – katab kannatanu kahjud, aga mitte sinu auto oma. Lisaks võtsime juurde veel varastamise ja auto mahapõlemise kindlustuse. Kokku kusagil 32 dollarit kuus. Tulekustutit meil pole, niiet see tundus hea lisa, ei pea muretsema vargapoiste ja punase kuke pärast.

Oleme lugenud erinevaid blogisid ja postitusi facebookis lubade vahetuse kohta. Inimesed räägivad erinevat juttu. Käisin ise kohalikus politseijaoskonnas asja uurimas.

Kuna olen turist siin, ja Austraalial ja Eestil on mingisugused kokkulepped nende lubade aksepteerimise suhtes, siis selgus järgnev: Eesti lubadel on mul B, BE, C ja CE ehk siis väike auto, väike auto+käru, veoauto, veoauto koos haagisega/tega. Siin kehtib mul ainult B kategooria ja ma ei pea lube ümber vahetama. Olen turist (ajutine resident). Kui tahan suuremate asjadega sõita, siis pean tegema sõidueksami vastava kategooria autoga ja saan õiguse sõita ka suuremate asjadega. Lubadega tuleb siin veel vanuseteema sisse, aga see on alla 25 aastastele, kuhu meie õnneks enam ei kuulu.

Vist ongi selle teemaga kõik. Sai vist kõik enamvähem kirja, mis puudutab autot, lube ja sellega seonduvalt. Sain selle nüüd südamelt ära ja ei pea neid asju enam meeles pidama, saan siit järele vaadata. Lisaks mõned pildid ka. Ja ahjaa, Kadri pani meie autole nime ka kuna siin on see kombeks, meie auto täispikk nimi on siis:

Ford Falcon Fairmont Fantastic Fanny.

Ja kui keegi tahab, võin alati selle kena auto maha müüa ja merekonteineriga Eestisse saata, kui kellelgi huvi peaks olema.

Lisaks veel pisike seik eelmisest nädalavahetusest, kui käisime New South Wales-i osariigis :) Tegelikult asume me QLD-i ja NSW-i piiri peal, niiet väga suur asi see ei ole, aga siiski. Külastasime järjekordset rahvusparki, Boonoo Boonoo nimelist. Seal oli imeline mägedevaheline vaateplatvorm, kust vaade oli jällegi ahhetamapanev ning oli seal ka ujumiskõlbulik laguun, kus vesi sügav ja soe. Heiko tegi väikeste tüdrukutega võidu vettehüppeid ja sulistas niisama. Paraku siin looduslike veekogusid, kus ujuda saaks väga ei ole, seega oli see väljasõit jällegi meeldiv vaheldus meie igapäeva rutiinile.

Me lähme nüüd päikest võtma, Teile aga mõnusat lumist olemist ja pikki liuge!

Heiko/Kadri

Uusaasta tervitused!

Pühad on selleks korraks peetud, nagu öeldud, me jõule boikoteerisime, kuid sünnipäeva pidasime ikka :) Heiko sai 04:50 äratuse koos koogi ja kingitusega ja õhtupoolikul skype-isime peredega ja nautisime esimest korda suve-sünnipäeva :) Kingituseks saadud helikopter küll koostööd ei teinud ja on tänaseks päevaks tagastatud aga no tore aktsioon oli sellegipoolest. Kella 02.00 meie aja järgi helises meil äratus ja sättisime ennast arvuti ette jõuluvana ootama :D Väga armas oli küll veidi teisiti, aga ikkagi oma pere seltsis olla ja laste etteasteid vaadata :) Kaua küll ei jaksanud, aga siiski! Meie vabad päevad, 25. ja 26 detsember möödusid täielikus puhkuses basseini ja välitoolide vahet mõõtes. Kuna 25 on siin jõululaupäev, on ka kõik asutused ja söögikohad kinni, ühe hiinaka leidsime ja sealset „jõulu“toitu nautisime :)

Eelmisel nädalavahetusel otsustasime, et peaaegu kaks kuud peamiselt kiirtoidust toituda on piisav aeg ja varustasime ennast lõpuks köögivarustusega. Meil motellis on küll väliköök olemas, aga sõprade 45-minutit-keedan-makarone-kogemuste põhjal me polnud ise seda kasutanud. Nüüd on meil oma gaasipliit ja pannid-potid jms. Nädala aja peale oleme tervelt ühe korra juba kartuleid ka keetnud :D

Aastavahetusest: meie 2014 tuli seekord Brisbane-is. Kuna Stanthorpe-i võrdleme me Kohilaga, siis mõtlesime, et võiks veidi suuremasse kohta sõita, et vähemalt ilutulestikku näha. 31. detsembril õnnestus meil tööpäev kella 11.30 ajal lõpetada ning kella 12.30 alustasime sõitu SUURlinna. Kilomeetreid on Brisbane-i umbes 220 ja üldiselt saab maanteel umbes 100 km/h sõita, va üks umbes 10 kilomeetrine lõik, mis kulgeb väga aeglaselt, sest langus (tagasisõites tõus) on järsk ja äärmiselt kurviline. Ma ei oska seda isegi kirjeldada, see lõik läheks nagu mäest läbi, ehksiis on kaljujärsakud ja väga kitsas ja kurve on järjest ja langus/tõus teevad sõidu eriti eksootiliseks. Noh, Eestis selliseid sõiduteid ei ole :D Brisbane-i jõudsime umbes 15:30 ajal ning saime koha kämpinguplatsil, mis asub kõigest nelja kilomeetri kaugusel kesklinnast. Tuututasime niisama linnapeal, polnud me ju kesklinnast kaugemale väga saanudki, sest kui novembri alguses maandusime, seiklesime jala ainult kesklinna kandis ja peale autoostu suundusime kohe tööjahile maapiirkondadesse. Minu jaoks on see esimene nö suurlinn, teedest ja sõiduridadest on kohati nii raske aru saada, pole ju Tallinnas väga mitmetasandilisi ristmikke ja noh, nüüd üks tunnel on, aga võrreldes selle meluga, mis siin liikluses toimub.. :) Väga äge! Siin on osad teed-tunnelid kesklinnas tasulised, samas on need ka väga mugavad ja kiired, kasutasime ka ise üht, kui linna ühest otsast teise sõitsime – isegi Heiko oli üllatunud tunneli pikkusest (umbes 7 km).

Õhtupoolikul mõnulesime kämperis ja kella 21 ajal hakkasime kesklinna suunduma. Igaksjuhuks tahtsime bussiga minna (et noh, äkki jala eksime ära :D) ja üllatuseks selgus, et linnatransport oli vana-aasta õhtul tasuta! Väga mõistlik samm linnavalitsuse poolt, kui linna jõudisme ja neid inim-masse nägime, kellest enamik ilmselgelt ühistransporti kasutab. Kesklinnas tuli mõnus nostalgiline tunne peale stiilis „Mäletad, kui me siin ööbisime ja jalutasime ja uudistasime“ :D Teadsime, et põhitegevus toimub jõeäärsetel aladel ja seal ka ringi jalutasime. Inimesi oli ikka palju! Muidugi, kuna meil oli aega, siis jalutasime veidi kõrvalisematel tänavatel, mis olid samas täiesti inimtühjad, see oli väga veider. Ilutulestik toimus niisiis kahe silla vahel, kui me kella 22.30 ajal ühte sildadest ületasime, oli see juba inimesi täis, pikutasid oma tekkidel piknikukorvide vahel, oli näha, et on juba varakult hea koht endale valmis vaadatud. Kuigi vaade tulevärgile oleks sealt ilmselt väga hea olnud, ei tundunud eriti kutsuv seal ühe koha peal poolteist tundi passida, seega jalutasime edasi South Bank Parklands-i alale. No see, mis SEAL toimus, oli ikka ülemõistuse :D Keskööks oli umbes 80000 inimest sinna kogunenud, T O H U T U ma ütlen. Aga samas kogemusena väga kift. Ilutulestik iseenesest oli ka väga võimas, kokku kestis umbes 15 minutit, sümfoonilste muusikapalade taustal, kaks sünkroonis tulevärki, üks ühe ja teine teise silla pool, meil oli üsna hea vaade ühele neist, teine jäi puude taha. Kui show läbi sai, hakkas kogu see mass busside peale suunduma, sellega meil vedas, saime kohe esimese bussi peale ja kella 00:30ks olime kämperis. Tegime mõlemad vanematele õrrituskõnesid uusaastasoovidega ja kuna hommik algas ju enne kella 05:00, läksime lihtsalt magama. Nagu vanurid :D

01. jaanuari hommikul tahtsime veenduda, kas ookean on ikka alles ja sõitsime Brisbane-ist 30 km kaugusele Redcliffe-i. Oli alles. Redcliffe on Brisbane-i eeslinn, kämperi vastuvõtutädi soovitas sinna sõita, kui rannaelamust otsida. Iseenesest ilus koht, aga imelik oli, et inimesed üldse ei uju siin! Või me ei oska õigetesse kohtadesse minna.. Tegime jalad märjaks ja hakkasime tagasi koju, Stanthorpe-i sõitma.

Umbes poole tee peal põikasime Moogerah järve äärde, seal on erinevad veespordi võimalused (mida me seekord ei kasutanud) ja suur tamm, mida mööda saab jalutada. Päris võimas ehitis jällekord. Kilpkonni nägime seal sulistamas, ise ei tahtnud minna :D

Ilmast niipalju, et kraadiklaas kisub 40 soojakraadi poole, õues vilus istudes ja mittemidagi tehes higi voolab, väga huvitav kogemus. Sellist kuuma ei ole siin ammu olnud ja ka kohalikud on ärevil. Tuleoht on muidugi ülisuur ja inimesi hoiatatakse nii tule kui terviserikete eest.

Kuna eile (04.01.) oli meil jälle Warwickusse asja, leidis Heiko endale ka sünnipäeva asenduskingituse :) Nimelt on tal nüüd jalgratas + kiiver! Ta on tegelikult seda juba mitu nädalat nillinud, nüüd oli hea ettekääne selle äraostmiseks. Kingitud hobuse suhu ei vaadata, aga niipalju võin öelda, et siin riigis võiks jalgrattaid vist tasuta ka jagada, inimesed ikka ei tahaks neid.. Igatahes on ratas suuruselt täpselt Heikole paras ja mahub ka autosse. Noh, et kui me kunagi ranniku ääres elame, siis on tore randa sellega sõita :)

Loodetavasti pöördub Teie ilm talvisemaks ja saate kelgutama, seniks jääme kirjutamiseni!

K&H