A U S T R A A L I A

Tere!

Alustame siis algusest. Internetiga on kehvad lood, saame seda kasutada mahupõhilselt ja see on suhtelist kallis, aga see selleks.

Tallinna lennujaamas sujus kõik ja varsti olimegi lennuki peal. Täname kõiki kes lisaks pidudele viitsisid lennujaama kooserdada.

Tallinn Amsterdmi lennuk oli pisike 2x2 istmerida. Lend oli sujuv ja rahulik. Aga nagu ikka vene keelt kõnelevad 30-40ndates konnad mölised ja plädisesid terve lennu, see natuke väsitas. Amsterdamis sujus kõik, leidsime kõik check innid ülesse ja saime oma piletid kätte kogu reisi lõpuni. Tädi ütles meile veel, et teie pagas läheb ilusti austraaliasse ja te seda välja võtma ei pea. Tore. Ei pea tassima.

Lennuk ams-abu dhabi oli juba suur. 2X4x2 istmerida ca 300 kohta. Meie istusime keskel. Lend kestis u 5,5 tundi ja selle ajal pakuti süüa ja juua. Ja sipsti olimegi abu dhabis. Sealne turvakontrolli järjekord oli üsna pikk. Kadri nägi koguaeg kleitides ja peakatetega mehi. Wc de kõrval asusid ka palvetamise ruumid. Seal oli aega 2 h. Tegime kohvi ja saiakest ja paar suitsu ja oligi aeg turvakontrolli minna ja uuele lennule, meie teada viimasele abu dhabi- brisbane.

Aga lend läks hoopis läbi singapuri, millest peaaegu keegi ei teadnud midagi. Lend siis abu dhabist singapuri 7,5h. Singapuris olime kohapeal kõigest 1h ja kohe edasi. Seekord siis viimane tõus ja veel 7h sõitu brisbane i. Lennukiks oli airbus 330. Kahel viimasel lennul istusime akna all.

Etihad i lennukitel on üllatavalt head söögid ja joogid. Kõht ei olnud kunagi tühi: veini, õlut ja mahla ja vett ja söögivalik oli ka üpris lai. Igalühel peatoes oma entertainment centre(filmid, mängud,tv jne). Magada eriti ei saanud, kuna jalgu polnud kusagile panna, suht nagu bussis. Igaühele oma tekk,padi,kõrvaklapid,tropid,silmaklapid,ühekornde hambahari. Lennuk sõitis 900-1000km/h ja kõrgusel u. 12km. Külma oli -55. Lennukisõit iseenesest pole midagi hullu, aga niipalju tõusta ja maanduda teeb ikka suht zombiks ja minul on siiamaani vahel justkui oleks lennukis. Natuke aega küll lennata ei tahaks. Kindlasti oli lendudega seonduvalt veel palju huvitav ja saime kindlasti väga häid uusi kogemusi ja nippe järgmisteks lendudeks. Üldiselt on reisimine väga lihtne, ainult väsitav. Oleks ma varem teadnud, et lennukiga saab nii ruttu igalapoole ma oleks ka varem temaga sõitnud.

07.nov hommik.

Brisbane lennujaamas läks kõik ladusalt, kuni kohvrilindini, kust me oma kohvrit ei saanudki(Kadri tegi natuke nutu nutukest). No ikka juhtub. Tegime sellega seoses vajalikud toimingud ära ja sõitsime airtrainiga(www.translink.com.au ) linna.

Väga väsinud, magamata, ja peast kergelt soojad suundusime kohe Roma streetile, kuna teadsime et siin asuvad hostelid jne. Peatume hetkel siis www.abbeyonroma.com.au. Vaadake ise järgi.

Siis kohe riideid ostma, kuna uuel maal on ju uut autfitti vaja. Tegelikult oli nii kuum, et natuke palav oli. Heikole uued: lühkarid,plätud,särk 60dollarit. Kadrile uued: seksikad lühkarid, pluuse, trussikud, sandaalid 60 ja 20 doltsi eest hambapasta ja harjad ja ziletid.

Ühesõnaga selle arve laseks kindlustusel ära maksta, aga eks paistab. Peale seda magama koju. Öösel korra välja sööma ja magama tagasi(nii palju kui und oli, väga ei olnud).

Uus päev 8.nov

Hommikul kohe uued tel. Numbrid. (15min) Tax File number(10min) ja pangaasjad (1,5h)kõik jonksu. Peale seda käisime lennujaamas asja uurimas ja viisime neile oma uued kontaktid. Uudiseid kohvri kohta ei olnud. Nad ei tea isegi kus see asub. Ok eks siis ootab. Airtrainiga lennujaama ja tagasi 64 dollarit ehk 50 euri umbes.

Sõime mäkis ja siis läksime jalutama. Kadri tahtis randa ja magama ei tohtinud veel minna, sest kell oli 3 päeval.

See on muidugi kõige kihvtim, et päike on nagu lamp. Otse peakohal ja lagipähe paistab.

Ja muidugi liiklus, eskalaatoritel nad seisavad vales ääres, tänaval kõnnivad vales ääres ja kogu liiklus üleüldse vajab nats harjumist, ma ei räägi auto juhtimisest veel, isegi jala on natuke naljakas, kui hakkad üle tee minema pead õigele poole vaatama.

Suitsupakk maksab 18 dollarit ja 6-pakk 330ml carlsbergi maksab täpselt sama palju. Ehk siis valikute küsimus.

Homme plaanime auto gpsi minna vaatama kusagilt, sest enne ei ole mõtet autosi vaadatagi kui me sellega kuhugi sõita ei oska.

Heiko lõpetab, Kadri täiendab:

Ega väga midagi täiendada ei ole. Linn on minumeelest väga kift, ikkagi suurlinn ja kui oleks palju aega ja palju raha, saaks siin väga palju ägedat teha/näha. Aga hetkel ei julge meelelahutuse peale kulutada, katsuks ennem veits teenida. Jalutades jääb nii mõndagi silma ja tänagi jalutades jõudsime sellisesse kohta nagu South Bank Parklands, homme tahaks ka mingisse rohealasse jõuda ja loodetavasti ka ookeani äärde.

Inimesed on siin ebareaalselt sõbralikud. No tõesti, koguaeg küsitakse „how are You today“ või „having a busy day“ :) ja lõpetatakse „here You are, love“ või „no worries, darling“. See no worries on küll igal pool, ükskõik mida ja kellet küsida. See on nii vaheldusrikas.

Üllatav oli ka, et need nö tähtsad asjaajamised nii vähe aega võtsid, kuna hommikul olime juba 6 aja üleval, siis 7st läksime jalutama, et teha kindlaks, kus kõik asutused asuvad. Tööpäev algab üldiselt kell 9, seega jõime Starbucksis kohvi (5 doltsi kohv, aga see oli seda väärt :D) Ja siis olidgi kohe telefoninumbrid tehtud (OK, neid poekesi on palju ja igalpool) ja siis ATO-s (Australian Taxation Office) ainult 10 minutit. Ise täitsime Online avalduse (mida saab kahjuks ainult seal kohapeal teha, muidu oleks ju netis juba varem ära teinud) ja tädi aitas seal paari küsimusega (üsna palju nõutakse siin aadressi, mis peaks ju teada olema, et WorkingHoliday viisa omanikel seda kohe ei ole, seega panimegi sinna nii oma Eesti aadressid igaks juhuks kui ka siis Brisbane'i postkontrori aadressi, kuhu see TaxFileNumber saadetakse. Postiga. Appi.) Pangas sattus meile mingi Pierre abikäeks, paraku meie kaarte veel valmis ei olnud (selle tahavad ka postiga saata, aga leppisime kokku, et lähme ise pangakontorisse järgi) aga samas ta tegi päris põhjalikult kogu selle panga- ja pensionisüsteemi meile selgeks.

9. november, laupäev

Tõusime jälle umbes kella 7 ajal, võtsime dušš ja läksime linnapeale. Tegime kohvid ja arvestades kehva interneti kättesaadavust ostsime ka netipulga, lootes, et sellest nüüd piisab (telefoniga on ka nett ju, aga miski ei toimi nii, nagu võiks..). Siis ostsime ka Garmini GPS-i, sest kuna hetkel tegeleme auto otsimisega siis on hea kohe järgi vaadata, kaugel automüüja meist on. Seega tegelesimegi gumtrees autode otsimisega. No eriti midagi ahvatlevat ei ole ja kuna me ju ise liikuma ei saa, siis on see piirkond üsna piiratud. Õhtupoole käisime jalutasime veidi ja astusime (kuri)kuulsatesse backpackersitesse sisse, neil on vastuvõtulaual kohe kaust autopakkumistega, lappasime neid läbi ja üks Subaru jäi ka silma, helistasime neile. Leppisime kokkusaamise homseks hommikuks, eks paistab, kuidas sellega läheb. Kui ei lähe, siis esmaspäeva hommikul lähme platsidele. 

Ühtlasi käisime läbi ka lühiajalist majutust pakkuvad kuulutused, sest esialgu on meil tuba võetud pühapäevani. Leidsime ühe pakkumise, 200 doltsi nädal, väga heas piirkonnas, helistasime ja käisime vaatamas. Kõik oli nagu ok, aga tüüp enne meie äraminekut vabandas, et vb see ikka ei olegi available, et ta helistab tunni jooksul. Ei helistanud. Eks siis oleme paar ööd veel siin Abbey-s.

Tegelikult tahaks juba linnast välja küll saada. Aga kuna pagasist pole midagi kuulda ja autot ei ole veel, siis on äärmiselt mõttetu ka tööd vaadata, siin toimib ikkagi ukselt-uksele süsteem kõige paremini. St et kui praegu keegi otsib töötajaid, tuleb sellele KOHE reageerida, seega meil ei ole mõtet helistada ja öelda, et me vägaväga tahaks tulla aga saame alles nädala pärast vb. Selleks ajaks on umbes 25 inimest ennast juba pakkumas jõudnud käia.

Teie magage ja lugege hommikukohvi kõrvale meie seiklusi!

Hoiame Teid kursis, seniks aga:

CHEERS, MATE!!

10. november kell 6.00
Tere! Heiko tahab täiendada, et see esimese kolme päeva tekst oli kiirelt kirjutatud ja ei ole päris blogikõlbulik, Kadri aga otsustas selle üles panna, siis kui mina magasin. Ta on rikkunud minu autoriõigusi edastades teksti miljonitile inimestele, minu käest luba küsimata. See oli algul mõeldud saata inimeste lühiinformeerimiseks, aga läks siis seekord nii.
Järgmised postitused on kindlasti viisakamas vormis.
Heiko