Tervitused!

Viimane nädal on läinud ühtlase töötegemise tähe all – keskmiselt 10 tundi päevas ning ega peale tööpäeva väga jaksu meelelahutuseks ei ole. Töö on endiselt veel füüsiliselt raske, Heiko väidab, et varsti läheb kergemaks, ma väga ootan seda päeva :) Aga midagi ilmvõimatut ei ole ning endiselt oleme väga rahul sellega, mis meil on. Salatite mõttes oskan juba vahet ka teha, kuna mina olen see, kes salatimixe kokku segab, siis enam ei peagi mulle näitama kaste vaid saan aru, mis on spinach, wild rocket, mizuna, tatsoil, chad, oak. Nii äge!! Ka meie supervisoriga läheb suhtlemine päev päeva järelt ladusamaks ning tundub, et oleme üsna heas kirjas. Peale meie on töölisteks veel prantslaste, ameeriklaste ja sakslaste paarid, üks soomlane ning üks jaapanlane(?) ning umbes kuus kohalikku. Paras kaader aga kõik on väga sõbralikud ja normaalsed inimesed.

Peamine uudis eelmisest nädalast on siiski meie esimene palgapäev! Natuke segadust on kogu maksusüsteemiga, erinevatelt inimestelt oleme kuulnud erinevat infot, kuid eeldatavasti oleme kõik ikka igale poole õigesti märkinud. Oma TaxFileNumber-it (number, mis tähendab et oled seaduslikult ok töötama siin riigis) veel kätte pole saanud, helistasin ka maksuametisse ja uurisin, kuid põrkasin korraks jälle Austraalia bürokraatiaga kokku ning peame veel ootama. Õnneks see siiski palgasaamist ei takistanud.

Reede õhtul olime me ikkag nii väsinud, et välja minna ei jaksanud, ka oli vihmane. Või noh, mis vihmane, see oli ikka erakordne padukas minu meelest. Umbes 15 minutiga sadas niipalju nagu Eestis päevaga (tunne oli selline) Võibolla tundus see nii võimas sellepärast, et siin on majad ja aknad nii õhukesed, et tunne on nagu oleks õues. Noh, igatahes, läksime kella 21 ajal magama, kuid see tähendas varajast laupäeva hommikut :) Tegime jälle pesupäeva, seekord äpardusteta! Ostsin ka mingi plekieemaldi mis eelmise nädala halva heaks tegi, ehk sain kõik meie riided ilusti puhtaks! (olen Monk :D) Heiko puhastas umbes kaks tundi autot kuni jäi veel ainult tolmuimejaga üle tõmmata ja siis avastasime ägeda veidruse Stanthorpe-is – siin ei ole mitte ühtegi avalikku tolmuimejat mida kasutada :D Kõige lähim variant oleks Warwic (60 km). Päris huvitav.. Käisime päris mitu tanklat ja auto töökoda läbi lootuses, et kellelegi hakkab meist hale ja lubab meil oma tolmarit kasutada, aga ei. Siin linnas on ka Fordi esindus, mõtlesime, et küsime ka sealt tolmarit – ei ole :D Kuna meie Fordil tilgub peale sõitu veidi õli, mõtlesime, et uurime lisaks, palju autoremondi töötund on. 90 dollarit :D :D Muidugi see meesterahvas kellega me jutustasime, arvas, et kui natuke õli tilgub, pole vast hullu, teinekord pidi lekke parandamine väga kalliks minema, õli on lihtsam ja soodsam juurde kallata :D Tolmuimejat tuleb järgmine nädalavahetus Warwicust otsida :D Uskumatu!

Laupäeva pärastlõunal mõtlesime ühte lähedalasuvat rahvusparki uudistada. Kohale jõudes avastasime et olime valesti riides – rahvusparkide külastamiseks oleks sobilik matkavarustus (pikad riided ja kinnised jalanõud) selga panna, me olime oma tavaliste plätude ja lühkaritega. Kuna ilm pööras ka vihmaseks, siis otsustasime järgmine nädal tagasi tulla. Küll aga nägime ära kuidas süsteem toimib – seal on spetsiaalsed rajad, mida mööda matkata ja on ka märgitud aeg mis kulub edasi-tagasi jalutamiseks. Raja lõpus on mingi maaliline või eriline koht, mida uudistada ja kus pilti teha. Muidugi mis kõige ägedam oli see, et kui seal veidi ringi jalutasime, siis kohe raja lähedal olid kängurud!! Nägime neid esimest korda, seega läksin päris elevile :D Nad olid täiesti vabalt omaette, sõid ja hüppasid ringi. Kuna ühtegi teist inimest me seal ei näinud, siis me neile väga ligi ei julgenud minna (sellest ka piltide kehv kvaliteet) kuna nad on siiski metsikud loomad ja iial ei tea, mis tujus nad olla võivad. Aga ikkagi – känguuuud :D

Õhtupoolikul tuli sajule paus sisse ja läksime jalutama. Tegime tiiru peatänavas ja nägime ühe pubi ukse peal silti Free Poker. Noh, läksime uurisime ja tuli välja et tegemist on iga reede ja laupäeva õhtuse meelelahutusega. Olenevalt inimeste arvust on seal kuni kolm mängulauda ja raha peale ei mängita. Tol hetkel oli lauas neli inimest: vanem paar, kes olid pubiomanikud ja väga toredad inimesed ja nende poeg ja tema pruta Inglismaalt. Tuli välja et nemadon juba neli nädalat siinkandis tööd otsinud.. Veel liitus prantslaste paar ja siis hakkasime pihta. Mina polnud ju ammu mänginud ja põdesin veidi aga tuli välja et ka inglise ja prantuse tüdruk olid samas seisus, niiet väga algaja muljet ma ei jätnudki. Nagu öeldud, raha peale ei mängita aga esimesed kolm kohta saavad auhinnaks baarikrediiti. Me võtsime kahepeale pudeli veini (mis oli odavam kui poest osta :D) ja lisaks pokkerile rääkisime niisama juttu, väga meeleolukas ja tore õhtu oli! Mina jäin muuseas neljandaks ja võitsin Heikot, tema jai viiendaks :) Kella 19st hakkas pihta ja 22st lõpetasime, peale seda jalutasime pimeduses koju.

Täna, pühapäeval, käisime jällegi jalutamas. Iga kahe nädala tagant pühapäeviti toimub siin Market on the Mountains (olin selle kohta igal pool reklaame näinud) ja käisime vaatasime, mis see siis on. Noh, võiks öelda, et laat. Kohalikud käsitöölised ja farmerid pakuvad oma kaupa, mis küll ei olnud soodsam, kui poes (ma lootsin, sest kogu juur- ja puuvljade hinnatase on siin ikka ebareaalselt kõrge, arvestades et neil on ju koguaeg hooaeg). Laat toimus kohalikus rahvamajas, sealkandis me veel polnud käinud aga avastasime, et Stanthorpe-is on ka väliujula. Linnast voolab tegelikult jõgi ka läbi aga kummalisel kombel siin ujumiskohti ei ole. Igatahes nüüd teame, et vähemalt basseinis saab ujumas käia.

Selleks korraks kõik, me lubame Teil kõigil meile ka kirju kirjutada :)