Mis me vahepeal teinud oleme?

No just sellepärast ei tahtnud ma algselt üldse blogi kirjutama hakata, et ennast tundes, ei ole mul seda kohusetunnet regulaarselt kirjutada, aga samas kui on lubatud, siis justkui peaks. Ja veel et kas sellist tagantjärgi sündmuste kirjeldamist on üldse hea ja huvitav lugeda. Igaljuhul vabandan nende ees, kes on sissekandeid tulutult varem oodanud.

Kuna minu viimane kirjutis jääb täitsa aasta algusesse ja Heiko on kirjutanud veidi teise nurga alt, siis saan nüüd hoolega meenutada, millega ja kuidas me oma tööst vaba aega sisustame. Üldsiselt peab kohe ära mainima selle, et see esimene etapp siin riigis hakkab ilmselt otsa saama, st eeldatavasti saame paari-kolme nädala jooksul Stanthorpe-ist edasi liikuda. Peamiseks eesmärgiks oli siin ära teha kohustuslikud farmipäevad ja säästa edasise reisimise jaoks ning tundub, et oleme need vaikselt täitnud. Me mõlemad tunneme, et on aeg edasi liikuda, kasvõi juba parema ilma pärast :D Kuna aastaajad vahelduvad siin riigis esimese kuupäevaga (01. märts sügis, 01. juuni talv, 01. september kevad, 01. detsember suvi) siis oleme juba üle nädala sügiseses meeleolus ja jahedamas ilmas elanud. Teadaolevalt asume Queenslandi kõige jahedamas linnas ja see annab väga tunda, samas on teada, et üleval põhja pool hakkavad temperatuurid normaliseeruma, st suvised üle 40 kraadised päevad peaksid asenduma 25-30 kraadiste mõnusate päevadega. Ja just sinnapoole me ka suuna võtame :)

Niisiis.

26. jaanuar oli Austraalia päev, teadaolevalt saabus esimene Briti laev siia mandrile ja tänapäeval on see riigipüha. Kuna 26. kuupäev oli pühapäev, siis oli ka esmaspäev, 27. vabaks tehtud, ei saa ju püha raisata.. Meie lasime selle pikal nädalavahetusel lihtsalt rahulikult minna, käisime Warwickus, puhkasime, basseinitasime. Ei grillinud kõikvõimalikes avalikes parkides, see tundub olevat traditsiooniline Austraalia päeva veetmise vorm kohalike seas.

Jaanuari lõpus toimus suur Stanthorpe Show – üritus on siinkandis nii oluline, et reedene päev on siin piirkonnas nn püha, seega tööd ja kooli ei toimu. Noh, me just väga vaimustunud sellest ei olnud, kuna meie oleme hetkel siia paikseks jäänud vaid töötegemise eesmärgil ja esmaspäev oli juba niikuinii vaba, aga midagi parata ka ei olnud. Teisest küljest olime ikkagi põnevil ka, sest see on selline põllumajandusliku kogukonna aasta sündmus, me kujutasime ette ja ootasime sellist mõnusat maapidu hea toidu ja meelelahutusega.. Päris nii see ei olnud :D Meiesuguste jaoks ei olnud suurt midagi märkimisväärset :D Niipalju oli, et loomi sai lähedalt näha ja ma olen juba sellest suhteliselt vaimustunud, noh selline laste loomaaia laadne ala oli, kus sai notsusid pildistada :)

Tegelikult oli see ikkagi palju suurem, võisteldi kõikvõimalikes alades alates küpsetistest kuni selleni, kelle lehmal kõige ilusam karv on ja tulemusi saab muuseas kohalikust lehest suht siiamaani lugeda :D Veel oli võimalus soetada Fordi või Jeepi logoga nokamütse või särke, ka selle jätsime me vahele. Ma arvasin, et müügitegevus keskendub rohkem kohalikule toodangule, et noh, kohalikku puu- ja juurvilja ja puitu ja nahka jms, aga üsna kommertslik mulje jäi, umbes selline tunne nagu Kohila kevadised iganädalased „laadad“. Seega osta ei olnud midagi. Välja oli kuulutatud ka veinidegusteerimised, no seda ma küll ootasin, aga ilmselt me ei osanud õigel ajal õiges kohas olla, sest sellistlaadi tegevust ei näinud me üldse. See oli ka huvitav, et reedesel päeval siis, mis oli vaba kõigil, kui me esimest korda show-alale uudistama läksime, ei olnud seal peaaegu üldse rahvast.. Jällegi, me eeldasime, et kogu linnarahvas tšillib juba üritusel aga ei miskit.. Õhtupoolikul oli melu juba veidi suurem ja rahvast rohkem, aga sellist mõnusat tunnet ei tekkinud. Ilmselt olid kohalike poolt ootused nii üles köetud, et pettumus nii suur oli. Tööjuures meil ikka oldi väga vaimustuses kogu sellest üritusest :D Aga tore, et ära nägime!

Vahepeal saime me oma esimese paki!! Lähedased pidasid meid meeles Kalevi maiustuste ja ristsõnade ja Kivirähki raamatuga (selle üle on mul siiani niiiiiiiiiiiii hea meel, kommid on peaaegu otsas). Nii äge!

Noh ja nüüd siis kõige olulisem. Minu sünnipäev oli. :D

Kuna motelliomanik hoiatas meid juba veebruari alguses ette, et ta tahaks meid 22.02. üheks ööks välja visata (mingi suur ja kauaaega ette broneerinud grupp tuli) siis tähistasime minu sünnat nädal hiljem, ranniku ääres :) Päris õige päev oli mul ka vägaväga vahva, algas kohe hommikul kella 07:00 ajal skype-i vestlustega ja jätkus terve päeva jooksul kõnedega :) Kes mind tunnevad, teavad, kui oluline see minu jaoks on. Tol päeval oli linnas ka ameerika autode üritus, midagi taolist nagu suviti Haapsalus, seega käisime tiirutasime linnapeal ja vahtisime ilusaid masinaid.

Õnneks isegi kodust nii kaugel olles ei tuhmunud minu päeva sära, haha :D

Aga siis – tähistamine. Olime juba ette arutanud, et lähme puhkama Byron Bay-le, see on pisike ikooniline kuurortlinnake New South Walesi osariigis, meist umbes kolme tunni kaugusel. Nii. Minna plaanisime laupäeva hommikul, et hea rahulik võrreldes reede õhtuse pimedusega. Reede õhtul hakkas Heiko hoopis Gold Coastist rääkima, et lähme sinna hoopis. Mulle oli see üsna vastumeelt, kuna me oleme seal juba käinud, küll lühidalt aga siiski. Ta jäi endale kindlaks ja kuna mainis ka mingit üllatust siis ma jäin tasa :D

Igatahes, laupäeval Gold Coastile jõudes sain ma oma kingituse kätte. Kuna minu esialgne sünnakingitus Heikole oli mänguhelikopter, siis ta arvas, et oleks tore mulle selle sõit kinkida. See oli esiteks väga suur üllatus ja teiseks lihtsalt fantastiline kogemus :) Me oleme mõlemad tegelikult juba ammu sellest unistanud, nüüd siis ka tehtud, vägaväga äge kogemus!

Edasi liikusime siiski Byron Bayle, nagu ma lootsin. Esimese asjana käisime jalutasime rannas. Kolm kuud sisemaal elamist on üsna suure mereigatsuse tekitanud, sellevõrra suurem oli nauding põlvini vees mõnuleda. 

Muidugi fakt, millega me ei arvestanud oli see, et Byron Bay on niivõrd populaarne koht, et majutusega võib probleeme tekkida. Olgugi et seal on põhimõtteliselt hotell motellis külgepidi kinni, olid kõigil neil „no vacancy“ sildid peal. Üsna kriitiliseks kiskus juba, ka internetist uurides ei leidnud midagi vaba olevat. Variant oli sõita umbes 30 km edasi järgmisesse linnakesse, aga see poleks SEE olnud. Õnneks siiski saime vist viimase vaba majakese ühes kämperipargis, see oli väga hea variant. Käisime jalutasime veel linnapeal ja nautisime hoopis teistsugust, mõnusat minipuhkusetunnet. Pühapäeva hommikul käisime Byron Bay majaka juures, see on Austraalia mandriosa kõige idapoolsem punkt.

Vaade sealt oli eriti võimas, tuul ka.

Üleüldse on rannikuäärne loodus ikka imekaunis võrreldes selle kuivuse ja noh, igavusega, mis meil siin sisemaal on. Peale seda käisime ujumas ja peesitasime rannas, ning pidimegi hakkama kodupoole sättima. Igatahes oli see vaheldus meile mõlemale üsna vajalik, ergutas meeli ja äratas seiklusjanu :D

Käesoleval nädalavahetusel on Stanthorpe-is järjekordne pidu/show/üritus – Apple and Grape Harvest Fetsival. Taaskord väga kõvasti reklaamitud ja oodatud sündmus. Eile, laupäeval oli põhipäev, terve linn on tundmatuseni muutunud, putkasid ja toidukohti ja INIMESI kõik kohad täis. Meile jääb mulje, et tegemist on Õllesummeri ja Türi lillelaada seguga, st mitu erinevat lava üle linna, kus koguaeg keegi ka esineb; siis on võimalik kõikvõimalikke ajsu osta, nii toidu- ja joogipoolist, kui ka käsitööd; siis on erinevad võistlused erinevatel aladel, näiteks antakse välja missilaadne tiitel; on võimalus osaleda erinevatel tuuridel ümberkaudsetesse veiniistandustesse jne jne. Kaamliga saab soovi korral sõita :D Kokku oodatakse 60000-80000 külastajat, mis on sellise väikse koha jaoks ikka ülipalju. Eilse õhtu lõpetas ilutulestik ja väga moodne lasershow, melu on vägev. :)

Need olid meie eredamad hetked :D Igapäevaselt käime tööl, siis poes/söömas/jalutamas, õhtuti vaatame telekast uudiseid ja „Kodus ja võõrsili“ (Heiko) ja „My Kitchen Rulesi“ (Kadri). Nädalavahetuseti lebotame, mängime teinekord pokkerit ja unistame rannikust :) Loodetavasti järgmine suurepärane kirjatükk saabki kirjutatud kuskil mujal, millestki muust, hoopis teistmoodi ;)

Sügisest päikest ja tuuleiile!