Niisiis, väike vahekokkuvõte peale tööd salatifarmis.

Tänaseks on kõik kohustuslikud farmipäevad tehtud, ametlikult sai neid kokku 92 (88 on vajalik teise aasta viisa taotlemiseks).

Lõpetasime oma viimase tööpäeva suhteliselt varakult, ajasime mõned paberiasjad korda ja tulime tulema. Jube hea meel, et see periood lõpuks ära lõppes. Neli kuud ja kaks nädalat läks suhteliselt kiirelt. Oli raskemaid ja kergemaid päevi, aga mis kõige olulisem meie jaoks, et saaks kohustuslikud päevad tehtud. Aga kuna see on nüüdseks kõik seljataha jäänud siis sellest kirjutada lähemalt pole enam mõtet.

Ja nüüd on aeg puhata ja edasi liikuda.

Plaanis hakata vaikselt üles põhja poole sõitma. Liikuda mööda rannikuäärt ja läbi käia põnevamad kohad, mis teele satuvad. Kohalik alkoholipoemüüa, kes igakord jube sõber on kui teda külastan, soovitas liikuda muidugi mööda sisemaad Cairnsi, et seal (sisemaal) pidavat väga ilus loodus ja mis kõik muu olema, aga kui neli kuud sisemaal elada, siis vahelduseks võiks ikka ookeani mõnusid ja võlusid nautida.

Mina isiklikult tahaksin surfilauaga lähemalt tutvust teha ja Kadril kripeldab Great Barrier Reefi nägemine, nii vee pealt ja kui võimalus on siis ka seest.

Lõppsihtkohaks oleme hetkel endi jaoks välja mõelnud linna nimega Cairns. Kui seal meeldib, jääme pikemaks, kui asjad nii hästi ei lähe, on alati võimalus edasi liikuda, sest enam meil kohustusi Austraalia ees ei ole. Võime töötada, kus tahame, kaua tahame (noh, kuni kuus kuud) ja kellena tahame.

Töötegemisest hetkel veel ei mõtle ja ausaltöeldes ei ole isegi otsinud. Siinkohal loodame sellele, et füüsiliselt kohal olles on oluliselt lihtsam tööd leida kui tühja helistada, emaile ja cvsid saata, millele reeglina vastust jäädki ootama.

Kokkuvõtteks siis, päevad tehtud, neli ja pool kuud tööd, rahavarud täiendatud, väljateenitud puhkus algab. Täna kõik asjad pesumasinast läbi, asjad kokku ja homme, pühapäeva hommikul (23. märts), headaega Stanthorpe ja tere puhkus.